Kalapüügi- ja jahipidamisõiguste eest saab tänasest maksta uuel platvormil

Alates 1. märtsist saab harrastuskalapüügi ja jahipidamise õiguste tasu maksta uuel platvormil aadressil kalaluba.ee  

„Uus platvorm oli vajalik juba tehnilistel põhjustel, kuid seda üles ehitades võtsime eesmärgiks luua mugav lahendus, kus ausaks kalastamiseks vajalikud toimingud saab korda ajada ühes ja samas keskkonnas,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja ja uue platvormi  projektijuht Herki Tuus.   

Harrastuspüügiõiguse tasu saab alates 1. märtsist maksta aadressil kalaluba.ee, jahipidamise õiguse tasu maksmiseks pääseb samale platvormile ka aadressi jahiluba.ee kaudu. Seni on neid makseid vahendanud pilet.ee, kuid alates 1. märtsist tasusid sealt enam maksta ei saa. Kõik varem pilet.ee kaudu omandatud õigused jäävad kehtima ja on leitavad ka uuest keskkonnast.   

„Meenutame hea tundega, et kui 2007. aastal pilet.ee keskkonnas paberivaba püügiõiguse soetamise ja kontrollimise juurutamisega alustasime, olime kogu Euroopas teerajajad ja esindasime hästi Eestit kui e-riiki. Telefoni teel maksmise lahendus pälvis 2008. aastal parima avaliku teenuse auhinna. Seetõttu täname koos kõikide Eesti harrastuspüüdjatega pilet.ee keskkonda seni tehtu eest,“ rõhutas Herki Tuus.  

Aadressil kalaluba.ee või jahiluba.ee kättesaadav platvorm võimaldab harrastuspüügi või jahipidamise õiguste eest tasuda nii pangalingi, krediitkaardi kui mobiilimaksega ning autentimiseks on kasutusel juba muude riigiteenuste kasutamisel tuttavaks saanud autentimissüsteem. Tänu ostukorvi funktsioonile tekib võimalus tasuda soovi korral mitme erineva loa eest ühekorraga, e-poele sarnanev lahendus lihtsustab lubade hankimist ka välismaalastele. Internetiühenduse puudumise korral on alates 1. märtsist võimalik tasuda harrastuskalapüügiõiguse eest SMSiga, selleks tuleb saata piletikoodi ja isikukoodiga sõnum numbril 1717. Endisena säilib võimalus taotleda kalastuskaarti Keskkonnaameti kontorites kohapeal.    

„Keskkonnaametile teeb heameelt see, et riigil on nüüd oma keskkond, mis pakub lisaväärtusena kalastajatele ka kasulikku lisainfot kehtivate reeglite kohta, “ ütles ameti peadirektor Rainer Vakra. “Näiteks registreeritud kasutajale saadetakse ostetud õiguste kohta info e-postiga ning samuti tuletatakse meelde, kui ostetud õigus hakkab lõppema. Kalastuskaardiga kaasneva püügiaruande täitmine käib nüüd samuti sealsamas kalaluba.ee aadressil ja muutub lihtsamaks,“ loetles Vakra.  

Herki Tuusi sõnul on üleminek riigi seisukohast mõistlik investeering. “Lubade müügi, isiku- ja püügiandmete ning järelevalve paigutamisega ühtsesse keskkonda saavutame tänasest turvalisema ja töökindlama teenuse, sest väheneb mitme süsteemi omavaheline suhtlus, mis on alati seotud riskidega,” kinnitas Tuus.    

Harrastuskalapüük on järjest suurema osakaaluga sektor kogu kalandusest, mistõttu parem järelevalve selle üle on oluline. Seetõttu rahastas kaasaegsele platvormile üleminekut 90% ulatuses Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfond ja 10% ulatuses Eesti riik.    

Ülemineku tõttu pilet.ee lehelt kalaluba.ee lehele võib 1. märtsi ennelõunal teenuses olla lühike katkestus. Probleemide korral saab täpsemat infot Keskkonnaameti klienditoe telefonil 662 5999. 

Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti pressiteade  

01.03.2022  

Lisamaterjalid:

Harrastuspüügiõiguse ostmise videojuhend Keskkonnaministeeriumi Youtube kanalis

Keskkonnaameti kodulehel on teade kättesaadaval ka vene ja inglise keeles

Liivi Reinhold

Keskkonnaamet

avalike suhete peaspetsialist

5348 7657

liivi.reinhold@keskkonnaamet.ee

Marju Kaasik

Keskkonnaministeerium

avalike suhete osakonna peaspetsialist

6262811/+372 51 33165|

marju.kaasik@envir.ee

Veekogudel puhkavad veelinnud vajavad rahu

Keskkonnaameti pressiteade

Krõbedate ilmadega on paljud inimesed mures vees või jää peal liikumatult püsivate veelindude pärast. Enamasti linnud lihtsalt puhkavad ja hoiavad nii kokku väärtuslikku energiat. Häirimine teeks neile karuteene.

Terved ja elujõus veelinnud ei külmu jäässe kinni. Nende paks ja vettpidav sulestik ning jalgade eriline verevarustus hoiavad neid kinni külmumast. „Nii võivadki veelinnud jääl või vees tundide kaupa liikumatult olla. Näiteks kühmnokk-luik, kes on oma kaela seljasulgede peale toetanud, on täiesti loomulikus puhkeasendis. See ei tähenda, et ta on hädas või külmunud,“ ütles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Jan Siimson.

Neil päevil on aga Keskkonnaametini laekunud palju murelike kodanike teateid, kes kahtlustavad, et veelinnud on siiski külmunud. Keskkonnaameti peaspetsialist kinnitab, et enamasti nad siiski külmunud ega hädas ei ole.

Veelindude kinni külmumine on väga harv nähtus. „See võib juhtuda üksnes mitme harva õnnetu juhuse kokkulangemisel. Näiteks siis, kui lind on päriselt vigastatud ja õhutemperatuur langeb järsult alla nulli. Selliseid juhtumeid tuleb ette haruharva,“ kinnitab Jan Siimson.

Kõige parem abi, mida inimene veelindudele talvel teha saab, on hoida neist eemale ja lasta neil rahus olla. Kui oled aga veendunud, et lind on vigastatud ja hädas, teata sellest riigiinfo telefonile 1247.

Ühtlasi tuletab Keskkonnaamet meelde, et veelinnud ei vaja lisatoitu – oma toidu saavad nad veekogudest ise kätte. Inimese pakutav toit võib kahjustada veelindude tervist või põhjustada suisa enneaegset surma.

Lisateave:
Jan Siimson
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist
jan.siimson@keskkonnaamet.ee
5346 0774

Avatud registreerimine talvisesse kalanduslaagrisse!

Lodjakoja kalanduslaagrid 2021-22

Vahetus:

2.-4. märts 2022

Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia ootab lapsi vanuses 9-14 Tartusse Lodjakotta 3-päevasesse talvisesse kalanduslaagrisse! Registreerumine on avatud kuni 20. veebr või kohtade täitumiseni.

Kolme tegusa õppepäeva jooksul tegeleme kõigega, mis puutub talvisesse kalastamisesse.

Alustuseks tutvume uue Lodjakoja ja sealse näitusega vanaegsetest paatidest ja paadivalmistamise tööriistadest. Saame teadmisi Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve ajaloost, kultuuriloost ja looduslikest oludest. Lodjakojas on hetkel üleval ka Meremuuseumi näitus „Läänemeri maailmameres“ (https://meremuuseum.ee/lennusadam/tundmatu-ookean-laeaenemeri-maailmameres/).

Loomulikult räägime laagris Eesti kalastikust ning õpime ise kalu määrama ja määrajaid kasutama. Saame teadmisi ka säästliku kalanduse põhitõdedest – millised on alammõõdud, keeluajad ja -alad, kalapüügireeglistik ja seadusandlus.

Laagri raames õpitakse kala püüdma mitmete erinevate püügivahenditega – kirptirgu ehk marmõssi, sikuti ja unnaga. Sinna juurde õpime ära püügivahendite ja nende osade nimetused ja õige kasutuse ning püügiks valmisseadmise. Soovi korral võib kaasa võtta ka oma püügivahendid. Selgeks saavad ka sõlmed, mida saab kasutada kalastamisel. Ühe päeva veedame Peipsil, püüame kala, sõidame karakatitsaga ning keedame järvel uhhaad.

Kõik söögid (4 korda päevas) valmistame koos lastega, õhtuti puhastame ja küpsetame püütud kalad ning juhendaja tutvustab kalade siseehitust, puhastamist ja valmistamise viise.

Et nii vee peal kui vee ääres kõik ilusti kulgeks, saame praktilisi teadmisi veeohutusest ja looduses liikumisest.

Ja iga õige laagri juurde kuuluvad loomulikult ka mängud ja filmiõhtu!

Laagris on lastega kaks laagrikasvatajat ning kalandusspetsialist. Ööbimine Lodjakojas mattidel ja magamiskottidega.

Laagri maksumus:  75€. Laagri tasu tuleb kanda MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia arveldusarvele EE022200221066225310 koos selgitusega „Laager 2.-4.03.22 osaleja nimi“ hiljemalt 7 päeva enne laagri algust, vastasel juhul vabastatakse koht järjekorras järgmisele soovijale.

Registreerumiseks kirjuta Jõe- ja Järvehuntidele aadressil joehundid@gmail.com, lisainfot saab telefonil 53401033 (Karoliina Lass), meie kodulehelt www.joehundid.ee ja FB: Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia.

Täpse päevakava ja muu laagrisse puutuva info saadame registreerunutele enne laagri toimumist.

Jaanuari keskel toimub veelinnuloendus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid 15.–16. jaanuaril osalema iga-aastasel kesktalvisel veelinnuloendusel, mille eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit.

Osalemiseks tuleb valida endale sobiv avatud veega mereranniku lõik või siseveekogu ning lugeda kokku seal kohatud vee- ja rannikulinnud. Kirja tuleb panna kohatud liigid ja isendite arv, täpne vaatluskoht, jääolud ning mitu protsenti vaatlusalast ehk vaatlussektorist kaeti. Vaatluse planeerimisel tuleb kindlasti arvestada ilmaga.

Soovitatav on planeerida vaatlused 15. –16. jaanuarile, mis on Wetlands Internationali poolt valitud 2022. aasta keskseteks loenduspäevadeks. Arvesse lähevad ka kõik teised jaanuaris tehtud vaatlused.

Edasijõudnutel palume vaatlused sisestada otse andmehalduse keskkonda PlutoF või rakenduse Legulus kaudu, kust need jõuavad portaali eElurikkus. Tulemused saab kirja panna ka vastavasse ankeeti või vabas vormis ning saata need elektrooniliselt koordinaatorile Leho Luigujõele aadressile leho.luigujoe@gmail.com või postiga aadressile Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005, märksõna “Talvitavad veelinnud”.

Juhul kui linnutundmisest napib, kuid osalemissoov on suur, siis võib alustada näiteks oma kodukandi siseveekogust ning kokku lugeda sealsed sinikael-pardid.

Kesktalvise veelinnuloenduse juhendi, vaatlusankeedi ja loendusalade kaardid leiab ornitoloogiaühingu kodulehelt www.eoy.ee/kesktalvine-veelinnuloendus.

Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus International Waterbird Census toimub käesoleval aastal juba 56. korda. Eesti osaleb selles projektis 1967. aastast. Alates 1995. aastast on kesktalvine veelinnuloendus osa Eesti riiklikust bioloogilise seire programmist.

Lisateave:
Leho Luigujoe
Kesktalvise veelinnuloenduse koordinaator
Tel 507 9713
leho.luigujoe@gmail.com
www.eoy.ee

Foto: Triin Kaasiku. Kesktalvine veelinnuloendus Saaremaal Veerel.

Jõehundid käisid Emajõe koristustalgutel

1.-2. mail koristasid Emajõe võrgustiku ettevõtjad ja organisatsioonid koos abilistega 100 kilomeetri ulatuses Emajõge. Talgute käigus eemaldati loodusest 27 000 liitrit jäätmeid. 

Kõige rohkem oli prügi omavoliliselt rajatud telkimis- ja lõkkekohtades. „Üldiselt andsid tooni kõiksugu joogitaara, suitsukonid, vihmaussikarbid ning latikasöödad. Jäi mulje, et jõe ääres käiakse nii, nagu viimast korda tuleks – kogu praht käib üle õla põõsastesse,“ kommenteeris Reku talgujuht  Jüri Ummik.

Seevastu Tartu linnas jõeääri ja kallasradasid koristades oldi meeldivalt üllatunud, et prügi oli võrdlemisi vähe. “Tahaks väga loota, et Tartu inimesed ongi oma koduümbrust rohkem väärtustama hakanud ja samasugust või veel prügivabamat seisu näeb ka järgmistel aastatel. Puhtasse loodusesse on inimesel psühholoogiliselt raskem asju visata”, rääkis Lodjakoja talgujuht Karoliina
Lass.

Emajõe ääres läbi viidud talgud olid olulised ka teadlikkuse tõstmiseks, sest talgute raames kaasas Keskkonnaamet ka kaldal olnud kalamehi koristusse. „Loodusesse minnes tuleb meeles pidada, et mida jaksad loodusesse viia, tuleb jaksata ka koju tagasi tuua! Jäätmete koht ei ole looduses, sest see võib olla ohtlik toiduotsingul olevatele metsloomadele, samuti lindudele ja kaladele ning ka inimesele endale,“ selgitas Keskkonnaameti järelevalveosakonna Tartumaa büroo juhtivinspektor Kristi Loit.

Tartumaa Arendusseltsi poolt koordineeritavasse Emajõe võrgustikku on kaasatud üle 30 organisatsiooni avalikust, era- ja mittetulundussektorist. Talgutel lõi kaasa üle 130 inimese. Koristati kõiki koroonaviiruse leviku tõrje reegleid järgides.

Keskkonnaamet korraldab 1. mail Emajõe ääres ühisreidi

Keskkonnaameti pressiteade

28.04.2021

Keskkonnaameti Tartumaa büroo korraldab 1. mail Emajõe ääres ühisreidi, et kontrollida, kas puhkajad ja kalastajad järgivad looduskaitse- ja kalapüüginõudeid. Lisaks Tartu-, Jõgeva- ja Viljandimaa inspektoritele osalevad reidil ka Tartumaa Arendusseltsi ja RMK esindajad. Ühtlasi aitavad inspektorid Tartumaa Arendusseltsil ja RMK-l koristada Emajõe kallastelt omavoliliselt rajatud telkimis- ja lõkkekohti ning loodusesse maha jäetud jäätmeid.

Emajõgi on väga populaarne kalastuskoht, kuhu tullakse kohale üle terve Eesti, kuid mitte kõik looduses liikujad ei pea reeglitest kinni. „Tugineme ühisoperatsiooni läbiviimisel varasemate aastate järelevalve tulemustele ja seega on kriitilisemad piirkonnad meile teada,“ selgitas Keskkonnaameti järelevalveosakonna Tartumaa büroo juhtivinspektor Kristi Loit.

Keskkonnaametile tuleb sageli teateid looduskaitsealal mootorsõidukiga sõitmise kohta väljaspool teid ning teadetele reageerides on inspektorid tuvastanud ka muid looduskaitseseaduse või kaitseala kaitse-eeskirja rikkumisi.

„Oleme nii Alam-Pedja, Kärevere kui ka Peipsiveere looduskaitsealadel korduvalt tuvastanud keelatud kohas telkimise ja lõkke tegemise. Lisaks sellele, et omavoliliselt rajatud telkimise ja lõkkekohad jätavad loodusesse inetu jälje, võib hooletult tehtud lõkkest tekkida maastiku- või metsapõleng,“ lisas Kristi Loit.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et keelud ja piirangud nendel aladel tegutsemiseks ei ole seatud mitte inimeste kiusamiseks, vaid looduskaitselistel eesmärkidel. Need on olulised loodusväärtuste hoidmiseks ja selleks, et looduse asukad ohtu ei satuks.

Kõigil nimetatud looduskaitsealadel, aga ka Emajõe piiranguvööndis on probleeme sõidukijuhtidega, kes kipuvad sõitma väljaspool teid. Maastikul sõites võidakse lõhkuda linnupesi ja kahjustada  kaitsealuseid taimeliike.

Keskkonnaamet tuletab kalastajatele ja puhkajatele meelde:

·        Emajõe kallastel asuvatel looduskaitsealadel võib teha lõket ja telkida ainult selleks ettenähtud kohtades.

·        Mootorsõidukiga tohib sõita vaid põhikaardile pidevjoonega märgitud teedel. Samuti tuleb tähele panna looduskaitsealadel kehtivaid liikumispiiranguid.

·        Kõige paremini aitab looduses liikuda RMK loodusega koos mobiilirakendus, kus on märgitud nii telkimise kui ka lõkkekohad ning liikumispiirangutega alad. RMK loodusega koos mobiilirakenduses on võimalik ka jälgida teid, mida mööda on võimalik sõita, et ei satuks seaduse ja kaitse-eeskirjaga vastuollu.

·        Väljaspool kaitsealasid võib Emajõe 100 m piiranguvööndis telkida nii, et see ei tekita tüli maaomanikule ning lõkke tegemisel tuleb järgida ohutusnõudeid. Mootorsõidukitega võib seal samuti sõita vaid mööda põhikaardile pidevjoonega märgituid teid.

Lisateave:

Kristi Loit

Keskkonnaameti järelevalveosakonna

Tartumaa büroo juhtivinspektor

Kristi.loit@keskkonnaamet.ee

56894704

Leili Tuul

kommunikatsiooninõunik

keskkonnahariduse ja kommunikatsiooni osakond | Keskkonnaamet

Kopli 76 | 10412 Tallinn

tel 5347 9214

Keskkonnateoks valiti ohustatud kalaliikide müügist loobumine

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

PRESSITEADE

7.01.2021

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2020. aasta keskkonnateoks Rimi kaupluseketi otsuse lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük. Keskkonnakirve sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Prählamäe kuivendustööde eest Hiiumaal, mis on keskkonda kahjustava kuivendustegevuse ilmekas näide.

Rimi kauplusekett otsustas möödunud aasta kevadel muuta poodides pakutav kalavalik vastavaks kalafoori ehk vastutustunliku kala ja mereandide tarbimise juhendi soovitustele. Kauplused eemaldasid müügist või vahetasid keskkonnasõbralikuma valiku vastu kõik kalatooted, mis on ohustatud kalast või pole kestlikult püütud. Rimi on esimene ja seni ainus Eesti poekett, kes oma poodide kalavaliku kestlikumaks on muutnud.

“Rimi otsus valida müüki kestlik kala on julge ning rõõmustav,” leiab Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse programmi koordinaator ja ekspert Joonas Plaan. “Paljud kalaliigid on üle maakera või piirkonniti ohtu sattunud või nende püük ja kasvatamine kahjustab oluliselt keskkonda. Ohustatud liike või neist valmistatud tooteid toidulauale pannes anname elurikkuse kaole hoogu juurde. Samas ei saa tarbimisharjumuste muutmise eest kogu vastutust jätta üksikisiku kanda, tihedast inforägastikust ja kaubavalikust keskkonnasõbraliku toote leidmine pole sugugi lihtne. Rimi on astunud olulise sammu, näidates loodetavasti eeskuju ka teistele poekettidele ,” sõnab Plaan.

Kalafoori juhised põhinevad Maailma Looduse Fondi (WWF)  metoodikal ning on kasutusel kahekümne kaheksas riigis. Balti riigid võtsid kalafoori kasutusse aastal 2019, olles viimased Läänemere-äärsete riikide seas. Kalafoor lähtub iga riigi eripäradest ning arvestab ka kohalike kalateadlaste hinnanguid. 

Ära toida veelinde, nad saavad ise hakkama

Keskkonnaameti pressiteade
23. detsember 2020

Lisatoitmise tõttu minetavad veelinnud loomuomase rändesoovi ning võivad pakase saabudes hukkuda. Keskkonnaamet tuletab meelde, et sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde ei tohiks inimene toita.

Sügisel rändavad veelinnud lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Veelindude toitmine hilissügisel ja talvel annab neile aga vale signaali talviste toiduolude kohta ja võib ahvatleda loomuomasest rändest loobuma. Inimese heausklik ja enesekeskne sekkumine võib saada lindudele saatuslikuks – kui rändlinnud rännakut ette ei võta, siis ilmade külmenedes satuvad nad raskustesse ja võivad ka hukkuda.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul kaotavad inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest. „Linnud minetavad loomupärase käitumise, rändest loobudes muutuvad nad kiskjatele kergesti kättesaadavaks. Ebatavaliselt tihedalt toitmiskohtadesse meelitatud veelinnud nakatuvad kergemini ka haigustesse ning levitavad haigusi ja parasiite üksteisele, teinekord ka inimesele. Pühade ajal pöörakem oma tähelepanu ja hoolitsus nõrgemate ja abi vajavate kaaskodanike poole. Loodusel on parim toimida omasoodu,“ sõnas Tõnu Talvi.

Veelindude jaoks on parim käituda aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike ajendite järgi. Ilmade külmenedes ja loodusliku toidubaasi vähenedes on neile kõige parem lennata talvitumiseks sobivamatele aladele.

Lisateave:
Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
tonu.talvi@keskkonnaamet.ee
501 6869

Foto: Kühmnokk-luik. Jan Siimson

Uudis! Jõulumaa programmid Lodjakojas

Jõulud on imede aeg! Lodjakoja ette on seilanud lodi Jõmmu ja haaranud rännuteedelt kaasa ka talvise metsa, kus hiilivad loomad ja pragisevad lõkked!

Väljas jalutades õpime tundma metsapuid, uurime elusuuruses puidust metsloomi ja nende talviseid elukombeid. Õpime eristama eri puuliikide puitu ja saame teada, mis puidust mida tehakse ja miks.

Et tõeline vana aja jõulude tunne sisse saada, mängime vanu eesti rahvamänge.

Programm jätkub soojas lodjatrümmis, kus rüüpame ka kuuma teed, ajame juttu ja vaatame filmi puutööst ja puulaevade ehitusest.

Lõpetuseks küpsetame lõkkel leiba! 

Programmi kestus:1.5 h

Toimumise ajad: alates 8. detsembrist tööpäeviti kell 10.00, 11.30, 13.00, 14.30, 16.00  

Vanus: lasteaed, I-II kooliastmele, sobib ka koos vanematega ettevõtmiseks (sel juhul tuleb arvestada kahe programmi tasuga ja grupp jagatakse kohapeal pooleks)  

Grupi suurus: klass (koos vanematega suuremad grupid jagame kaheks)   

 Maksumus:110 €. Kui liituvad ka lapsevanemad, siis 2 x 110€.  

Riietus: soe õueriietus ja soojad jalatsid

Täiendav teave ja registreerimine: Karoliina Lass, info@joehundid.ee, 53401033 

Programme viib läbi Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia.

Foto: Tarmo Haud

Uudis! Rookroonide meisterdamise töötoad Lodjakojas

Praktiline töötuba koosneb teoreetilisest osast, kus räägitakse kroonide valmistamise ajaloost ja levikust Läänemere piirkonnas, keskkonnakaitsest, looduslike materjalide kasutamisest ja käsitööoskustest, aga ka Vana-Kreekast ja geomeetria põhimõtetest (sõltuvalt laste vanusest).
Praktilises osas valmistab igaüks nelitahuka, mis ühendatakse kokku üheks suuremaks krooniks väiksemate kujundite kokkusidumise teel (selle krooni saab pärast oma klassiruumi üles riputada) ning seejärel saab igaüks ise teha endale krooni põhikujundi – korrapärase kaheksatahuka (selle saab igaüks koju kaasa).

Grupp: üks rühm või klass (kuni 25 last)

Hind: 150€. Töötoa hind sisaldab juhendamistasu ning kõiki materjale ning juhendeid suurema ühiskrooni ja väiksemate kroonide tegemiseks.

Asukoht: Lodjakoda, Tartus, Ujula 98. Soovi korral ka tellija ruumides kokkuleppelise kohalesõidutasuga.

Täiendav teave ja registreerimine: Karoliina Lass, info@joehundid.ee, 53401033