Vahetus: 19.-21.06.2023
Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia ootab lapsi vanuses 9-14 Tartusse 3-päevasesse kalanduslaagrisse! Registreerumine on avatud kuni 12. juuni või kohtade täitumiseni.
Kolme tegusa õppepäeva jooksul tegeleme kõigega, mis puutub kalastamisesse.
Vaatame ringi Lodjakojas ja sealses laevaehitussaalis, kus saame tutvuda nii uue suure kahemastilise lodja ehitusega kui vanaegsete paatide ja paadivalmistamise tööriistadega. Saame teadmisi Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve ajaloost, kultuuriloost ja looduslikest oludest. Loomulikult räägime laagris Eesti kalastikust ning õpime ise kalu määrama ja määrajaid kasutama. Saame teadmisi ka säästliku kalanduse põhitõdedest – millised on alammõõdud, keeluajad ja -alad, kalapüügireeglistik ja seadusandlus.
Laagri raames õpitakse kala püüdma mitmete erinevate püügivahenditega – lihtõng, spinning, nakkevõrk, ridaõng ja tonka. Sinna juurde õpime ära püügivahendite ja nende osade nimetused ja õige kasutuse ning püügiks valmisseadmise. Soovi korral võib kaasa võtta ka oma püügivahendid. Selgeks saavad ka sõlmed, mida saab kasutada kalastamisel.
Kõik söögid valmistame koos lastega, õhtuti puhastame ja grillime püütud kalad ja valmistame neist õhtusöögi ning juhendaja tutvustab kalade siseehitust, puhastamist ja valmistamise viise.
Lodjakojas laagris olles ei saa üle ega ümber ka lodjasõidust! Et nii vee peal kui vee ääres kõik ilusti kulgeks, saame praktilisi teadmisi veeohutusest ja looduses liikumisest.
Ja iga õige suvise laagri juurde kuulub loomulikult ka ujumine, mängud ja filmiõhtu!
Laagri maksumus: 85€. Laagri tasu tuleb kanda MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia arveldusarvele EE022200221066225310 koos selgitusega „Laager 19.-21.06.23 Osaleja Nimi“ hiljemalt 7 päeva enne laagri algust, vastasel juhul vabastatakse koht järjekorras järgmisele soovijale.
Registreerumiseks kirjuta Jõe- ja Järvehuntidele aadressil joehundid@gmail.com, lisainfot saab telefonil 53401033 (Karoliina Lass), meie kodulehelt www.joehundid.ee ja FB: Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia.
Täpse päevakava ja muu laagrisse puutuva info saadame registreerunutele enne laagri toimumist.
Laagrit toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Vahetus: 27. veebr – 1. märts 2023
Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia ootab 9-14-aastaseid lapsi Tartusse Lodjakotta 3-päevasesse talvisesse kalanduslaagrisse! Registreerumine on avatud kuni 20. veebr või kohtade täitumiseni.
Kolme tegusa õppepäeva jooksul tegeleme kõigega, mis puutub talvisesse kalastamisesse!
Vaatame ringi Lodjakojas ja sealses laevaehitussaalis, kus saame tutvuda nii uue suure kahemastilise lodja ehitusega kui vanaegsete paatide ja paadivalmistamise tööriistadega. Saame teadmisi Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve ajaloost, kultuuriloost ja looduslikest oludest.
Loomulikult räägime laagris Eesti kalastikust ning õpime ise kalu määrama ja määrajaid kasutama. Saame teadmisi ka säästliku kalanduse põhitõdedest – millised on alammõõdud, keeluajad ja -alad, kalapüügireeglistik ja seadusandlus.
Laagri raames õpitakse kala püüdma mitmete erinevate püügivahenditega – kirptirgu ehk marmõssi, sikuti ja unnaga. Sinna juurde õpime ära püügivahendite ja nende osade nimetused ja õige kasutuse ning püügiks valmisseadmise. Soovi korral võib kaasa võtta ka oma püügivahendid. Selgeks saavad ka sõlmed, mida saab kasutada kalastamisel. Ühe päeva veedame Peipsil, püüame kala, sõidame karakatitsaga ning keedame järvel uhhaad.
Kõik söögid valmistame koos lastega, õhtuti puhastame ja küpsetame püütud kalad ning juhendaja tutvustab kalade siseehitust, puhastamist ja valmistamise viise.
Et nii vee peal kui vee ääres kõik ilusti kulgeks, saame praktilisi teadmisi veeohutusest ja looduses liikumisest.
Ja iga õige laagri juurde kuuluvad loomulikult ka mängud ja filmiõhtu!
Laagris on lastega kaks laagrikasvatajat ning kalandusspetsialist. Ööbimine Lodjakojas mattidel ja oma magamiskottidega.
Laagri maksumus: 85€. Laagri tasu tuleb kanda MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia arveldusarvele EE022200221066225310 koos selgitusega „Laager 27.02-1.03.23 osaleja nimi“ hiljemalt 7 päeva enne laagri algust, vastasel juhul vabastatakse koht järjekorras järgmisele soovijale.
Registreerumiseks kirjuta Jõe- ja Järvehuntidele aadressil joehundid@gmail.com, lisainfot saab telefonil 53401033 (Karoliina Lass), meie kodulehelt www.joehundid.ee ja FB: Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia.
Täpse päevakava ja muu laagrisse puutuva info saadame registreerunutele enne laagri toimumist.
Alates 1. märtsist saab harrastuskalapüügi ja jahipidamise õiguste tasu maksta uuel platvormil aadressil kalaluba.ee
„Uus platvorm oli vajalik juba tehnilistel põhjustel, kuid seda üles ehitades võtsime eesmärgiks luua mugav lahendus, kus ausaks kalastamiseks vajalikud toimingud saab korda ajada ühes ja samas keskkonnas,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja ja uue platvormi projektijuht Herki Tuus.
Harrastuspüügiõiguse tasu saab alates 1. märtsist maksta aadressil kalaluba.ee, jahipidamise õiguse tasu maksmiseks pääseb samale platvormile ka aadressi jahiluba.ee kaudu. Seni on neid makseid vahendanud pilet.ee, kuid alates 1. märtsist tasusid sealt enam maksta ei saa. Kõik varem pilet.ee kaudu omandatud õigused jäävad kehtima ja on leitavad ka uuest keskkonnast.
„Meenutame hea tundega, et kui 2007. aastal pilet.ee keskkonnas paberivaba püügiõiguse soetamise ja kontrollimise juurutamisega alustasime, olime kogu Euroopas teerajajad ja esindasime hästi Eestit kui e-riiki. Telefoni teel maksmise lahendus pälvis 2008. aastal parima avaliku teenuse auhinna. Seetõttu täname koos kõikide Eesti harrastuspüüdjatega pilet.ee keskkonda seni tehtu eest,“ rõhutas Herki Tuus.
Aadressil kalaluba.ee või jahiluba.ee kättesaadav platvorm võimaldab harrastuspüügi või jahipidamise õiguste eest tasuda nii pangalingi, krediitkaardi kui mobiilimaksega ning autentimiseks on kasutusel juba muude riigiteenuste kasutamisel tuttavaks saanud autentimissüsteem. Tänu ostukorvi funktsioonile tekib võimalus tasuda soovi korral mitme erineva loa eest ühekorraga, e-poele sarnanev lahendus lihtsustab lubade hankimist ka välismaalastele. Internetiühenduse puudumise korral on alates 1. märtsist võimalik tasuda harrastuskalapüügiõiguse eest SMSiga, selleks tuleb saata piletikoodi ja isikukoodiga sõnum numbril 1717. Endisena säilib võimalus taotleda kalastuskaarti Keskkonnaameti kontorites kohapeal.
„Keskkonnaametile teeb heameelt see, et riigil on nüüd oma keskkond, mis pakub lisaväärtusena kalastajatele ka kasulikku lisainfot kehtivate reeglite kohta, “ ütles ameti peadirektor Rainer Vakra. “Näiteks registreeritud kasutajale saadetakse ostetud õiguste kohta info e-postiga ning samuti tuletatakse meelde, kui ostetud õigus hakkab lõppema. Kalastuskaardiga kaasneva püügiaruande täitmine käib nüüd samuti sealsamas kalaluba.ee aadressil ja muutub lihtsamaks,“ loetles Vakra.
Herki Tuusi sõnul on üleminek riigi seisukohast mõistlik investeering. “Lubade müügi, isiku- ja püügiandmete ning järelevalve paigutamisega ühtsesse keskkonda saavutame tänasest turvalisema ja töökindlama teenuse, sest väheneb mitme süsteemi omavaheline suhtlus, mis on alati seotud riskidega,” kinnitas Tuus.
Harrastuskalapüük on järjest suurema osakaaluga sektor kogu kalandusest, mistõttu parem järelevalve selle üle on oluline. Seetõttu rahastas kaasaegsele platvormile üleminekut 90% ulatuses Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfond ja 10% ulatuses Eesti riik.
Ülemineku tõttu pilet.ee lehelt kalaluba.ee lehele võib 1. märtsi ennelõunal teenuses olla lühike katkestus. Probleemide korral saab täpsemat infot Keskkonnaameti klienditoe telefonil 662 5999.
Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti pressiteade
01.03.2022
Lisamaterjalid:
Harrastuspüügiõiguse ostmise videojuhend Keskkonnaministeeriumi Youtube kanalis
Keskkonnaameti kodulehel on teade kättesaadaval ka vene ja inglise keeles
Liivi Reinhold
Keskkonnaamet
avalike suhete peaspetsialist
5348 7657
liivi.reinhold@keskkonnaamet.ee
Marju Kaasik
Keskkonnaministeerium
avalike suhete osakonna peaspetsialist
6262811/+372 51 33165|
Keskkonnaameti pressiteade
Krõbedate ilmadega on paljud inimesed mures vees või jää peal liikumatult püsivate veelindude pärast. Enamasti linnud lihtsalt puhkavad ja hoiavad nii kokku väärtuslikku energiat. Häirimine teeks neile karuteene.
Terved ja elujõus veelinnud ei külmu jäässe kinni. Nende paks ja vettpidav sulestik ning jalgade eriline verevarustus hoiavad neid kinni külmumast. „Nii võivadki veelinnud jääl või vees tundide kaupa liikumatult olla. Näiteks kühmnokk-luik, kes on oma kaela seljasulgede peale toetanud, on täiesti loomulikus puhkeasendis. See ei tähenda, et ta on hädas või külmunud,“ ütles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Jan Siimson.
Neil päevil on aga Keskkonnaametini laekunud palju murelike kodanike teateid, kes kahtlustavad, et veelinnud on siiski külmunud. Keskkonnaameti peaspetsialist kinnitab, et enamasti nad siiski külmunud ega hädas ei ole.
Veelindude kinni külmumine on väga harv nähtus. „See võib juhtuda üksnes mitme harva õnnetu juhuse kokkulangemisel. Näiteks siis, kui lind on päriselt vigastatud ja õhutemperatuur langeb järsult alla nulli. Selliseid juhtumeid tuleb ette haruharva,“ kinnitab Jan Siimson.
Kõige parem abi, mida inimene veelindudele talvel teha saab, on hoida neist eemale ja lasta neil rahus olla. Kui oled aga veendunud, et lind on vigastatud ja hädas, teata sellest riigiinfo telefonile 1247.
Ühtlasi tuletab Keskkonnaamet meelde, et veelinnud ei vaja lisatoitu – oma toidu saavad nad veekogudest ise kätte. Inimese pakutav toit võib kahjustada veelindude tervist või põhjustada suisa enneaegset surma.
Lisateave:
Jan Siimson
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist
jan.siimson@keskkonnaamet.ee
5346 0774
Lodjakoja kalanduslaagrid 2021-22
Vahetus:
2.-4. märts 2022
Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia ootab lapsi vanuses 9-14 Tartusse Lodjakotta 3-päevasesse talvisesse kalanduslaagrisse! Registreerumine on avatud kuni 20. veebr või kohtade täitumiseni.
Kolme tegusa õppepäeva jooksul tegeleme kõigega, mis puutub talvisesse kalastamisesse.
Alustuseks tutvume uue Lodjakoja ja sealse näitusega vanaegsetest paatidest ja paadivalmistamise tööriistadest. Saame teadmisi Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve ajaloost, kultuuriloost ja looduslikest oludest. Lodjakojas on hetkel üleval ka Meremuuseumi näitus „Läänemeri maailmameres“ (https://meremuuseum.ee/lennusadam/tundmatu-ookean-laeaenemeri-maailmameres/).
Loomulikult räägime laagris Eesti kalastikust ning õpime ise kalu määrama ja määrajaid kasutama. Saame teadmisi ka säästliku kalanduse põhitõdedest – millised on alammõõdud, keeluajad ja -alad, kalapüügireeglistik ja seadusandlus.
Laagri raames õpitakse kala püüdma mitmete erinevate püügivahenditega – kirptirgu ehk marmõssi, sikuti ja unnaga. Sinna juurde õpime ära püügivahendite ja nende osade nimetused ja õige kasutuse ning püügiks valmisseadmise. Soovi korral võib kaasa võtta ka oma püügivahendid. Selgeks saavad ka sõlmed, mida saab kasutada kalastamisel. Ühe päeva veedame Peipsil, püüame kala, sõidame karakatitsaga ning keedame järvel uhhaad.
Kõik söögid (4 korda päevas) valmistame koos lastega, õhtuti puhastame ja küpsetame püütud kalad ning juhendaja tutvustab kalade siseehitust, puhastamist ja valmistamise viise.
Et nii vee peal kui vee ääres kõik ilusti kulgeks, saame praktilisi teadmisi veeohutusest ja looduses liikumisest.
Ja iga õige laagri juurde kuuluvad loomulikult ka mängud ja filmiõhtu!
Laagris on lastega kaks laagrikasvatajat ning kalandusspetsialist. Ööbimine Lodjakojas mattidel ja magamiskottidega.
Laagri maksumus: 75€. Laagri tasu tuleb kanda MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia arveldusarvele EE022200221066225310 koos selgitusega „Laager 2.-4.03.22 osaleja nimi“ hiljemalt 7 päeva enne laagri algust, vastasel juhul vabastatakse koht järjekorras järgmisele soovijale.
Registreerumiseks kirjuta Jõe- ja Järvehuntidele aadressil joehundid@gmail.com, lisainfot saab telefonil 53401033 (Karoliina Lass), meie kodulehelt www.joehundid.ee ja FB: Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia.
Täpse päevakava ja muu laagrisse puutuva info saadame registreerunutele enne laagri toimumist.
Laagrit toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid 15.–16. jaanuaril osalema iga-aastasel kesktalvisel veelinnuloendusel, mille eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit.
Osalemiseks tuleb valida endale sobiv avatud veega mereranniku lõik või siseveekogu ning lugeda kokku seal kohatud vee- ja rannikulinnud. Kirja tuleb panna kohatud liigid ja isendite arv, täpne vaatluskoht, jääolud ning mitu protsenti vaatlusalast ehk vaatlussektorist kaeti. Vaatluse planeerimisel tuleb kindlasti arvestada ilmaga.
Soovitatav on planeerida vaatlused 15. –16. jaanuarile, mis on Wetlands Internationali poolt valitud 2022. aasta keskseteks loenduspäevadeks. Arvesse lähevad ka kõik teised jaanuaris tehtud vaatlused.
Edasijõudnutel palume vaatlused sisestada otse andmehalduse keskkonda PlutoF või rakenduse Legulus kaudu, kust need jõuavad portaali eElurikkus. Tulemused saab kirja panna ka vastavasse ankeeti või vabas vormis ning saata need elektrooniliselt koordinaatorile Leho Luigujõele aadressile leho.luigujoe@gmail.com või postiga aadressile Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005, märksõna “Talvitavad veelinnud”.
Juhul kui linnutundmisest napib, kuid osalemissoov on suur, siis võib alustada näiteks oma kodukandi siseveekogust ning kokku lugeda sealsed sinikael-pardid.
Kesktalvise veelinnuloenduse juhendi, vaatlusankeedi ja loendusalade kaardid leiab ornitoloogiaühingu kodulehelt www.eoy.ee/kesktalvine-veelinnuloendus.
Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus International Waterbird Census toimub käesoleval aastal juba 56. korda. Eesti osaleb selles projektis 1967. aastast. Alates 1995. aastast on kesktalvine veelinnuloendus osa Eesti riiklikust bioloogilise seire programmist.
Lisateave:
Leho Luigujoe
Kesktalvise veelinnuloenduse koordinaator
Tel 507 9713
leho.luigujoe@gmail.com
www.eoy.ee
Foto: Triin Kaasiku. Kesktalvine veelinnuloendus Saaremaal Veerel.
Jõulud on imede aeg! Lodjakoja ette on seilanud lodi Jõmmu ja haaranud rännuteedelt kaasa ka talvise metsa, kus hiilivad loomad ja pragisevad lõkked!
Väljas jalutades õpime tundma metsapuid, uurime elusuuruses puidust metsloomi ja nende talviseid elukombeid. Õpime eristama eri puuliikide puitu ja saame teada, mis puidust mida tehakse ja miks.
Et tõeline vana aja jõulude tunne sisse saada, mängime vanu eesti rahvamänge.
Programm jätkub soojas lodjatrümmis, kus rüüpame ka kuuma teed, ajame juttu ja vaatame filmi puutööst ja puulaevade ehitusest.
Lõpetuseks küpsetame lõkkel leiba!
Programmi kestus:1.5 h
Toimumise ajad: alates 8. detsembrist tööpäeviti kell 10.00, 11.30, 13.00, 14.30, 16.00
Vanus: lasteaed, I-II kooliastmele, sobib ka koos vanematega ettevõtmiseks (sel juhul tuleb arvestada kahe programmi tasuga ja grupp jagatakse kohapeal pooleks)
Grupi suurus: klass (koos vanematega suuremad grupid jagame kaheks)
Maksumus:110 €. Kui liituvad ka lapsevanemad, siis 2 x 110€.
Riietus: soe õueriietus ja soojad jalatsid
Täiendav teave ja registreerimine: Karoliina Lass, info@joehundid.ee, 53401033
Programme viib läbi Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia.
Foto: Tarmo Haud
