Uudis! Jõulumaa programmid Lodjakojas

Jõulud on imede aeg! Lodjakoja ette on seilanud lodi Jõmmu ja haaranud rännuteedelt kaasa ka talvise metsa, kus hiilivad loomad ja pragisevad lõkked!

Väljas jalutades õpime tundma metsapuid, uurime elusuuruses puidust metsloomi ja nende talviseid elukombeid. Õpime eristama eri puuliikide puitu ja saame teada, mis puidust mida tehakse ja miks.

Et tõeline vana aja jõulude tunne sisse saada, mängime vanu eesti rahvamänge.

Programm jätkub soojas lodjatrümmis, kus rüüpame ka kuuma teed, ajame juttu ja vaatame filmi puutööst ja puulaevade ehitusest.

Lõpetuseks küpsetame lõkkel leiba! 

Programmi kestus:1.5 h

Toimumise ajad: alates 8. detsembrist tööpäeviti kell 10.00, 11.30, 13.00, 14.30, 16.00  

Vanus: lasteaed, I-II kooliastmele, sobib ka koos vanematega ettevõtmiseks (sel juhul tuleb arvestada kahe programmi tasuga ja grupp jagatakse kohapeal pooleks)  

Grupi suurus: klass (koos vanematega suuremad grupid jagame kaheks)   

 Maksumus:110 €. Kui liituvad ka lapsevanemad, siis 2 x 110€.  

Riietus: soe õueriietus ja soojad jalatsid

Täiendav teave ja registreerimine: Karoliina Lass, info@joehundid.ee, 53401033 

Programme viib läbi Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia.

Foto: Tarmo Haud

Uudis! Rookroonide meisterdamise töötoad Lodjakojas

Praktiline töötuba koosneb teoreetilisest osast, kus räägitakse kroonide valmistamise ajaloost ja levikust Läänemere piirkonnas, keskkonnakaitsest, looduslike materjalide kasutamisest ja käsitööoskustest, aga ka Vana-Kreekast ja geomeetria põhimõtetest (sõltuvalt laste vanusest).
Praktilises osas valmistab igaüks nelitahuka, mis ühendatakse kokku üheks suuremaks krooniks väiksemate kujundite kokkusidumise teel (selle krooni saab pärast oma klassiruumi üles riputada) ning seejärel saab igaüks ise teha endale krooni põhikujundi – korrapärase kaheksatahuka (selle saab igaüks koju kaasa).

Grupp: üks rühm või klass (kuni 25 last)

Hind: 150€. Töötoa hind sisaldab juhendamistasu ning kõiki materjale ning juhendeid suurema ühiskrooni ja väiksemate kroonide tegemiseks.

Asukoht: Lodjakoda, Tartus, Ujula 98. Soovi korral ka tellija ruumides kokkuleppelise kohalesõidutasuga.

Täiendav teave ja registreerimine: Karoliina Lass, info@joehundid.ee, 53401033  

Võrtsjärve kalanduslaagreid viib sel aastal läbi Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia

Võrtsjärve õppekeskus on juba kaheteistkümnel suvel korraldanud lastele kalalaagreid. Laagreid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja aastal 2020 viib neid läbi Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia.
Laager kestab 5 päeva, pühapäevast neljapäevani. Majutus ja toitlustus Võrtsjärve-äärses majutusasutuses.
See on kalastusalane õppelaager ja igapäevaselt sellega tegeletaksegi – spetsialistide käe all õpitakse kalapüüki lihtkäsiõnge, spinningu ja tonka ehk põhjaõngega. Kalastatakse Võrtsjärve ja Suur-Emajõe ääres. Püütud kalad puhastatakse laste poolt ning grillitakse ja üksi neist pole jäänud söömata, st laagris õpivad lapsed isegi kala sööma. Veel õpitakse kalaliike määrama, saadakse rohkem teada nende bioloogiast, käiakse laevadega järvel ja elatakse tavalist laagrielu – matkad, ujumine, mängud jm.
Esimene vahetus kestab 19. – 23.juuli, teine 26. – 30. juuli, kolmas 2.-6. august, neljas 9.-13. august. Esimene, teine ja neljas vahetus on noorematele õpilastele (10-13 aastat) ja kolmas vahetus vanematele õpilastele (14-17 aastat). Igas vahetuses on 20 õpilast. Nooremaid kui 10-aastaseid me laagrisse ei võta. KÕIK LAAGRID ON JUBA TÄITUNUD!
Laagrisse tuleb kaasa lapsevanema tõend lapse tervisliku seisundi kohta (sh allergiad, tarvitatavad ravimid jm), igailmariided (sh kummikud), hügieenitarbed, ujumisvarustus, sääsetõrje, päikesekaitse, peakate, joogipudel, vajadusel ravimid, soovi korral veidi taskuraha (jäätis jm). Laager algab pühapäeval kell 11 Võrtsjärve õppekeskuses ja lõpeb Veldemani puhkemaja juures neljapäeval kell 15.
Laagri maksumus osalejale on 144€.

Kui soovid oma last kalanduslaagrisse registreerida, siis palun täida vastav vorm lingilt:
https://bit.ly/kalanduslaager_regamine

Laagritasu on 144€ osaleja kohta, mis katab noore toitlustuse ja majutuse kulud. Osalustasude kohta väljastatakse Eesti Maaülikooli poolt arve juulikuus registreerimisinfos esitatud andmete alusel. Tasumine toimub ühes osas ja kogusummas. Arve tasumise tähtajaks on 2 nädalat. Laagrikoha maksumust ei arvestata koolituskuludena tulude deklareerimisel.

Täpse päevakava, laagri juhendajate ja muu asjakohase info, näiteks mida laagris vaja läheb, saadame osalejatele juulikuus.

Laagri korraldamist on varasemalt tunnustatud Keskkkonnakäpaga „Õnnelik õppija“ ja „Rahva lemmik“ kategoorias.

Õppeprogrammid-perepäevad lodja ja viikingilaevaga 2020 suvel

2020 suvel ja sügisel toimuvad KIKi kaasrahastusega loodusprogrammid peredele nii lodja kui viikingilaevaga.

Lodja graafik:

1.07 Tartu

4.08 Suursoost Tartusse

11.07 Narva jõgi, Vasknarva sadam

12.07 Lohusuu sadam

13.07 Mustvee sadam

14.07 Kolkja sadam

16.07 Mehikoorma sadam

17.07 Värska sadam

18.07 Võõpsu sadam, Räpina sadam

23.07 Tartu

29.07 Suursoost Peipsile

30.07 Suursoost Tartusse

5.08 Suursoost Tartusse

6.08 nahkhiireretk Tartus

8.08 Suursoost Peipsile

16.08 Suursoost Tartusse

19.08 Tartust Suursohu

10.09 Tartu

21.09 tähevaatlusretk Tartus

22.09 tähevaatlusretk Tartus

27.09 tähevaatlusretk Tartus

Viikingilaeva graafik:

6.08 – 9.08 Salmistu-Pedassaar

22.08 – 23.08 Hara sadam

24.08 Salmistu-Pedassaar

28.08 Kaberneeme-Rammu

29.08 Salmistu-Pedassaar

30.08 Kaberneeme-Rammu

Piletid müügil Piletilevis ja kohapeal.

Küsimuste korral saate infot küsida joehundid@gmail.com ja 53401033.

Kohtumisteni jõel, järvel ja merel!

Soodustusega programmid 2019 sügis

Osad programmid sisaldavad sõitu viikingilaevaga Turm!

TAS projekti raames (LEADER-meede) on Jõe- ja Järvehuntide Akadeemial võimalik 2019 sügisel pakkuda soodustusega õppeprogramme Emajõe-Suursoo Keskuse juures. Tegemist on eelmisel aastal välja töötatud uute programmidega:

“Miks vesi merest otsa ei saa?” (õpime tundma vee ringkäiku maakeral)

“Emajõe elustik vees ja kaldal” (tutvume Emajões ja jõe kaldal elavate kalade, putukate, loomade ja lindudega)

“Peipsi tint ja Tallinna kilu” (õpime tundma kalu ja nende elupaiku. Räägime laevandusest ja kalandusest. Programmi osa on sõit viikingilaevaga Turm)

“Eesti veekogud kaardil ja looduses” (õpime tundma Eesti tähtsamaid veekogusid rõhuga Emajõel, Peipsil ja Võrtsjärvel. Õpime ilmakaari, kompassi kasutamist ja orienteerumist. Programmi osa on sõit viikingilaevaga Turm)

Täpsemat informatsiooni leiate programmide kirjelduste alt. Programmi hind grupile on 45€. Raha palume üle kanda enne programmile tulemist (MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia EE022200221066225310). Selgitusse kirjutage palun programmi kuupäev, kellaaeg ja kooli nimi.

Kui teile väljapakutud aegadest ükski kuidagi ei sobi, pöörduge meie poole, ehk leiame koos mingi muu aja!

Registreerimiseks palun pöörduda meie koordinaatori Karoliina Lassi poole joehundid@gmail.com.

Programmide väljatöötamist ja läbiviimist toetab PRIA LEADER-meetme raames.

leader-2014-kleebis-veeb-h-w-col.jpg

Tee rahvusvahelisel veepäeval algust uute vett kaitsvate harjumustega

22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist veepäeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas. Tänavune veepäev keskendub sellele, et kõigi inimeste jaoks oleks puhas vesi ühtemoodi kättesaadav.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul on Eestis veemajandus üldiselt heas seisus, sest joogiveepuhastusseadmetesse ja reoveepuhastitesse on palju investeeritud. Eesti veekogudest on üle 60% heas seisundis ja põhjavee hea seisundi osakaal on ca 80%. „Eestis on aga umbes 200 000 inimest, kellel pole ligipääsu ei ühisveevärgile ega ühiskanalisatsioonile. Need inimesed peavad ise hea seisma selle eest, et nende kaevud oleks korras ja vee kvaliteet kontrollitud,“ ütles Kroon.

Tänavuaastase veepäeva teemaga (’Leaving no one behind’) soovib ÜRO muuhulgas teadvustada, et maailmas on 2,1 miljardit inimest, kelle kodus puudub puhas joogivesi ning 4 miljardit on kannatanud aastas vähemalt ühe kuu veepuuduse käes. Eestis on puhas joogivesi inimestele kättesaadav, kuid  ainult keskkonnahoidlik kasutamine tagab selle, et vett jätkub ka tulevastele põlvkondadele.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Mari Kala ja vee peaspetsialist Elina Leiner märkisid, et inimesed saavad vee kaitseks ka omalt poolt üsna palju ära teha.

  • Puhastusvahendeid ostes vali loodussõbralikumaid ja fosfaadivabu tooteid.
  • Torustike ummistuste likvideerimisel eelista mehaanilisi vahendeid kemikaalidele.
  • WC-pott ei ole prügikast, sestap ei tohi valada ohtlikke kemikaale, ravimeid ja muid jäätmeid kraanikausist ega WC-potist alla.
  • Katseta orgaanilist aiandust ning loobu mineraalväetiste ja keemiliste tõrjevahendite kasutamisest.
  • Kasuta komposti sünteetiliste väetiste asemel.
  • Oma majapidamise tarbeks rajatud joogiveekaevu ümbrus hoia vähemalt 10 meetri ulatuses puhas – nt autopesu- ja remont, välikäimla, väetisekotid, sõnnikuhunnik jms võib ohustada kaevuvee kvaliteeti.
  • Räägi ka oma naabrile ja lastele, miks tuleb kaevu ümbrus korras hoida.
  • Ära pese autot, mootorratast või muud sõidukit kaevu või mõne veekogu vahetus läheduses.
  • Majapidamises kasutatud vesi juhi ühiskanalisatsiooni, selle puudumisel kogumismahutisse või omapuhastisse.

Vaid nii saame tagada puhta joogivee ka tulevastele põlvkondadele.

Veepäeva tähistatakse alates 1993. aastast, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Rahvusvahelise veepäeva ametlik koduleht: http://www.worldwaterday.org/

Äsja valmis Euroopa Komisjonil ülevaade Euroopa Liidu vete seisundist ja hinnang riikide veepoliitika rakendamisest. Aruanne on leitav komisjoni kodulehel: http://ec.europa.eu/environment/water/water-framework/impl_reports.htm. Selle kohaselt on ka Euroopa Liidu üleselt ligikaudu 80% põhjaveest saavutanud hea seisundi, kuid  pinnaveekogudest on heas seisundis kõigest 40%. Seisundi paranemisele on kaasa aidanud eelkõige reovee täiendav kokkukogumine ja reovee puhastamise moderniseerimine ning paisutatud jõgede kaladele läbipääsetavaks muutmine. Endiselt on  probleeme aga veekogude liigse toitainete ja ohtlike ainete  sisaldusega. Uueks tõstatuvaks murekohaks on ravimijääkide leiud keskkonnas.

Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti pressiteade

22. märts 2019

Agnes Aaslaid

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik

Tel 56 612775

E-post: agnes.aaslaid@envir.ee

Veekogude ummuksisse jäämisest tulenev osade kalade hukkumine on paratamatu

Talvede üks paratamatu nähtus on veekogude ummuksisse jäämine – jää all olevas vees kahaneb vee-elustikule vajalik hapnik kriitilisele tasemele ja mitmed veeorganismid hukkuvad hapnikuvaeguse tõttu, enim nähtavad kannatajad on kalad.

„Veekogude ummuksisse jäämine ja selle tagajärjel kalade hukkumine on looduslik protsess, mis teatud veekogude puhul kordub aastast aastasse. Erinevatel kalaliikidel on erinev taluvus- ja vastupidavusvõime kesistele hapnikuoludele ning üldjuhul ei hukku suurem osa kalu. Lohutuseks võib veel öelda, et loodus suudab end ise hämmastavalt kiiresti kokku võtta ning juba mõne aasta jooksul on kalavarud veekogus suures osas taastunud,“ selgitas Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja. Viimasele aitab kaasa ka järvega ühenduses olevate veeteede avatuna hoidmine paisudest, et kalad pääseksid ühest veekogust teise liikuma.

Hapnik jõuab veekogudesse lahustumise teel atmosfäärist, samuti järves endas aset leidva fotosünteesi käigus. Jää tekkel ainevahetus vee- ja õhukeskkonna vahel katkeb ning kogu hapnikuga varustamine jääb fotosünteesijate kanda. Kuna sügisel veetaimed lagunevad, siis alles jäävad vetikad suudavad kasinates valgusoludes hapnikku toota selgelt vähem kui seda tarbitakse.

Talvist fotosünteesi pärsib ka järvejääl olev lumi. Näiteks 5 cm paksusest lumest jõuab läbi tungida vaid 20% sellele langevast valgusest. Nii ei lisandu paksema lumikatte korral hapnikku kuigi märkimisväärselt ka enam järves endas.

Kui hapniku lisandumine võib talvel katkeda, siis selle tarbimine mitte. Kalad on reeglina sel ajal puhkeolekus ja tarbivad muu ajaga võrreldes hapnikku kordades vähem. Seevastu on aktiivsed orgaanilisi aineid lagundavad bakterid, kes kasutavad oma elutegevuse käigus ära üsna märkimisväärse osa hapnikuvarudest. Seetõttu suureneb ummuksisse jäämise risk eelkõige madalates, kuni 2 meetri sügavustes taimestikurikastes ja rohketoitelistes järvedes. Määrav on ka veetase, sest mida vähem on järves vett, seda vähem sinna hapniku mahub ja seda kiiremini see sealt ka otsa saab.

Juba ummuksisse jäänud järves on inimesel keeruline midagi olulist ette võtta. Jäässe aukude raiumisel on kahjuks vaid lokaalne mõju hapniku lisandumisel, sest vee liikumatuse tõttu ei jõua hapnikurikkam vesi eemal asuvate veeorganismideni. Miinuskraadide puhul kipuvad jääaugud ruttu kinni külmuma ning nende pidev lahti hoidmine on üsna töömahukas.

Kunstlik õhu pumpamine jää alla sobib pigem väiksemate veekogude, näiteks kodutiikide jaoks. Suuremate veekogude puhul on õhu otsene pumpamine võrdlemisi ebaefektiivne ja üsna lokaalse mõjuga. Loomulikult võib fotosünteesi soodustamiseks iga inimene oma kodutiigil või väikesel järvel jääd lumest puhastada, aga see on üsna töömahukas, sest tulemuse saavutamiseks tuleks lumevabana hoida vähemalt pool järve jääkattest.

Inimene saab aga seda rasket perioodi aidata üle elada, kui väldib jääl mootor- või maastikusõidukiga sõitmist, mis tekitab liigset müra ja vibratsiooni, põhjustades omakorda stressi jää all elavale vee-elustikule suurendades seeläbi nende hapnikuvajadust.

Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi pressiteade
13. veebruar 2019

Lisainfo:
Aimar Rakko
Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja
e-post­: aimar.rakko@keskkonnaamet.ee
telefon: 5306 9104

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Soodustusega programmid 2019 (vee ringkäik ja Emajõe elustik)

TAS projekti raames (LEADER-meede) on Jõe- ja Järvehuntide Akadeemial võimalik 2019 kevadel ja sügisel pakkuda soodustusega õppeprogramme Emajõe-Suursoo Keskuse juures. Tegemist on eelmisel aastal välja töötatud uute programmidega “Miks vesi merest otsa ei saa?” ja “Emajõe elustik vees ja kaldal”. Täpsemat informatsiooni leiate programmide kirjelduste alt. Programmi hind grupile on 45€. Raha palume üle kanda enne programmile tulemist (MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia EE022200221066225310). Selgitusse kirjutage palun programmi kuupäev, kellaaeg ja kooli nimi.

Kui teile väljapakutud aegadest ükski kuidagi ei sobi, pöörduge meie poole, ehk leiame koos mingi muu aja!

Registreerimiseks palun pöörduda meie koordinaatori Karoliina Lassi poole joehundid@gmail.com.

Programmide väljatöötamist ja läbiviimist toetab PRIA LEADER-meetme raames.

leader-2014-kleebis-veeb-h-w-col.jpg

Soodustusega programmid 2019 (kalad ja veekogud)

TAS projekti raames (LEADER-meede) on Jõe- ja Järvehuntide Akadeemial võimalik 2019 kevadel ja sügisel pakkuda soodustusega õppeprogramme Emajõe-Suursoo Keskuse juures. Tegemist on eelmisel aastal välja töötatud uute programmidega “Peipsi tint ja Tallinna kilu” ja “Eesti veekogud kaardil ja looduses”. Programmi osa on sõit viikingilaevaga Turm! Täpsemat informatsiooni leiate programmide kirjelduste alt. Programmi hind grupile on 45€. Raha palume üle kanda enne programmile tulemist (MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia EE022200221066225310). Selgitusse kirjutage palun programmi kuupäev, kellaaeg ja kooli nimi.

Registreerimiseks palun pöörduda meie koordinaatori Karoliina Lassi poole joehundid@gmail.com.

Programmi väljatöötamist ja läbiviimist toetab PRIA LEADER-meetme raames.

leader-2014-kleebis-veeb-h-w-col.jpg

Looduslikud märgalad aitavad kliimamuutustega toime tulla

Laupäeval, 2. veebruaril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist märgalade päeva, mis tänavu keskendub looduslike märgalade positiivsele kliimamõjule. Sestap kutsub Keskkonnaamet kõiki loodushuvilisi Soomaa rahvuspargi rappa matkama ning Matsalusse märgalade loodusfilmi vaatama.

„Eesti üleilmselt tähtsate märgalade pindalast moodustavad olulise osa sood. Kuigi enamasti on tegu suurte ja elurikaste soodega, on paljude märgalade looduslik toimimine rikutud nõukogude perioodil toimunud kuivendamise tõttu. Kuivendamata ehk looduslikus seisundis seovad meie sood keskmiselt tonni süsinikku hektari kohta aastas, aidates nii leevendada kliimamuutustega seotud mõjusid. Sooderikka Eesti panus kliimamuutuste leevendamiseks on paljuski just meie soode hoidmine ja nende looduslikkuse taastamine,“ lausus keskkonnaminister Siim Kiisler.

Keskkonnaministeeriumi ja huvirühmade koostatud Eesti soode tegevuskava kohaselt tuleb esmajärjekorras parandadarahvusvaheliselt tähtsate märgalade ehk Ramsari nimekirjas olevate soode olukorda. Soode tervendamistöid on Eestis praeguseks tehtud või tegemisel kaheksal Ramsari märgalal: Muraka, Agusalu, Soomaa, Endla, Alam-Pedja, Sookuninga, Luitemaa ja Nigula kaitsealadel ning lisaks mitmel teiselgi sooalal.

Rahvusvahelise märgalade päeva puhul saab esimesel veebruaril vaadata Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses loodusfilmi „Märgalad on head!“, mis pälvis Matsalu Loodusfilmide Festivalil Matsalu rahvuspargi eripreemia.

Endla looduskaitseala keskuses Toomal koguneb 1.-2. veebruaril Eesti Märgalade Ühing, et arutada märgalade kaitsega seonduvat ning võtta laupäeval ette matk Endla kaitseala sootaastamise aladele.

Soomaa rahvuspargis tähistatakse märgalade päeva nädal hiljem, 9. veebruaril, retkega Öördi rappa, kus räägitakse rahvuspargi soode taastamisalade ja kliimasoojenemise omavahelistest seostest ning Soomaal pesitseva haruldase metsise elupaikade kaitsmisest.

Märgalade päeva tähistatakse maailmas 48. korda – sel päeval sõlmiti Iraani linnas Ramsaris esimene riikidevaheline looduskaitselepe, mille eesmärk tänases olukorras on märgalade säästlik kasutus ja kaitse. Märgalade hulka kuuluvad näiteks sood, märjad niidud, siseveekogud, madalad rannikualad, rannaniidud ja roostikud.  Ramsari leppega on ühinenud 170 riiki kokku 2 337 alaga, mille pindala on kokku 252 051 740 ha. Eesti ühines leppega 1994. aastal ja nn Ramsari alade hulka kuulub meilt 17 märgala.